Arvud

Põhiarvud
 
mitu? mitme? mitut?
0
null, nulli, nulli
1
üks, ühe, ühte/üht
2
kaks, kahe, kahte/kaht
3
kolm, kolme, kolme
4
neli, nelja, nelja
5
viis, viie, viit/viite
6
kuus, kuue, kuut/kuute
7
seitse, seitsme, seitset
8
kaheksa, kaheksa, kaheksat
9
üheksa, üheksa, üheksat
10
kümme, kümne, kümmet
11
üksteist, üheteistkümne, ühtteist/ühteteist
12
kaksteist, kaheteistkümne, kahtteist/kahteteist
13
kolmteist, kolmeteistkümne, kolmeteist
14
neliteist, neljateistkümne, neljateist
15
viisteist, viieteistkümne, viitteist/viiteteist
16
kuusteist, kuueteistkümne, kuutteist/kuuteteist
17
seitseteist, seitsmeteistkümne, seitsetteist
18
kaheksateist, kaheksateistkümne, kaheksatteist
19
üheksateist, üheksateistkümne, üheksatteist
20
kakskümmend, kahekümne, kaht(e)kümmet/kaht(e)kümmend
21
kakskümmend üks, kahekümne ühe, kahtekümmend ühte / kahtkümmend üht
22
kakskümmend kaks, kahekümne kahe, kahtekümmend kahte / kahtkümmend kaht
23
kakskümmend kolm, kahekümne kolme, kaht(e)kümmend kolme
24
kakskümmend neli, kahekümne nelja, kaht(e)kümmend nelja
25
kakskümmend viis, kahekümne viie, kaht(e)kümmend viit
26
kakskümmend kuus, kahekümne kuue, kaht(e)kümmend kuut
27
kakskümmend seitse, kahekümne seitsme, kaht(e)kümmend seitset
28
kakskümmend kaheksa, kahekümne kaheksa, kaht(e)kümmend kaheksat
29
kakskümmend üheksa, kahekümne üheksa, kaht(e)kümmend üheksat
30
kolmkümmend, kolmekümne, kolmekümmet/kolmekümmend
40
nelikümmend, neljakümne, neljakümmet/neljakümmend
50
viiskümmend, viiekümne, viit(e)kümmet/viit(e)kümmend
60
kuuskümmend, kuuekümne, kuut(e)kümmet/kuut(e)kümmend
70
seitsekümmend, seitsmekümne, seitsetkümmet/seitsetkümmend
80
kaheksakümmend, kaheksakümne, kaheksatkümmet/kaheksatkümmend
90
üheksakümmend, üheksakümne, üheksatkümmet/üheksatkümmend
100
sada, saja, sadat/sada
101
sada üks, saja ühe, sada üht(e)
102
sada kaks, saja kahe, sada kaht(e)
121
sada kakskümmend üks, saja kahekümne ühe, sada kaht(e)kümmend üht(e)
200
kakssada, kahesaja, kahtsadat/kahtsada
300
kolmsada, kolmesaja, kolmesadat/kolmesada
400
nelisada, neljasaja, neljasadat/neljasada
500
viissada, viiesaja, viit(e)sadat/viit(e)sada
600
kuussada, kuuesaja, kuut(e)sadat/kuut(e)sada
700
seitsesada, seitsmesaja, seitsetsadat/seitsetsada
800
kaheksasada, kaheksasaja, kaheksatsadat/kaheksatsada
900
üheksasada, üheksasaja, üheksatsadat/üheksatsada
1000
tuhat, tuhande, tuhandet
2000
kaks tuhat, kahe tuhande, kaht(e) tuhandet
2020
kaks tuhat kakskümmend, kahe tuhande kahekümne, kaht(e) tuhandet kaht(e)kümmend
2021
kaks tuhat kakskümmend üks, kahe tuhande kahekümne ühe, kaht(e) tuhandet kaht(e)kümmend üht(e)
10 000
kümme tuhat, kümne tuhande, kümmet tuhandet
30 000
kolmkümmend tuhat, kolmekümne tuhande, kolmekümmend tuhandet
100 000
sada tuhat, saja tuhande, sadat tuhandet
1 000 000
miljon, miljoni, miljonit
1 000 000 000
miljard, miljardi, miljardit
Järgarvud
 
mitmes? mitmenda? mitmendat?
 
1.
esimene, esimese, esimest
2.
teine, teise, teist
3.
kolmas, kolmanda, kolmandat
4.
neljas, neljanda, neljandat
5.
viies, viienda, viiendat
6.
kuues, kuuenda, kuuendat
7.
seitsmes, seitsmenda, seitsmendat
8.
kaheksas, kaheksanda, kaheksandat
9.
üheksas, üheksanda, üheksandat
10.
kümnes, kümnenda, kümnendat
11.
üheteistkümnes, üheteistkümnenda, üheteistkümnendat
12.
kaheteistkümnes, kaheteistkümnenda, kaheteistkümnendat
13.
kolmeteistkümnes, kolmeteistkümnenda, kolmeteistkümnendat
14.
neljateistkümnes, neljateistkümnenda, neljateistkümnendat
15.
viieteistkümnes, viieteistkümnenda, viieteistkümnendat
16.
kuueteistkümnes, kuueteistkümnenda, kuueteistkümnendat
17.
seitsmeteistkümnes, seitsmeteistkümnenda, seitsmeteistkümnendat
18.
kaheksateistkümnes, kaheksateistkümnenda, kaheksateistkümnendat
19.
üheksateistkümnes, üheksateistkümnenda, üheksateistkümnendat
20.
kahekümnes, kahekümnenda, kahekümnendat
21.
kahekümne esimene, kahekümne esimese, kahekümne esimest
22.
kahekümne teine, kahekümne teise, kahekümne teist
23.
kahekümne kolmas, kahekümne kolmanda, kahekümne kolmandat
24.
kahekümne neljas, kahekümne neljanda, kahekümne neljandat
25.
kahekümne viies, kahekümne viienda, kahekümne viiendat
26.
kahekümne kuues, kahekümne kuuenda, kahekümne kuuendat
27.
kahekümne seitsmes, kahekümne seitsmenda, kahekümne seitsmendat
28.
kahekümne kaheksas, kahekümne kaheksanda, kahekümne kaheksandat
29.
kahekümne üheksas, kahekümne üheksanda, kahekümne üheksandat
30.
kolmekümnes, kolmekümnenda, kolmekümnendat
40.
neljakümnes, neljakümnenda, neljakümnendat
50.
viiekümnes, viiekümnenda, viiekümnendat
60.
kuuekümnes, kuuekümnenda, kuuekümnendat
70.
seitsmekümnes, seitsmekümnenda, seitsmekümnendat
80.
kaheksakümnes, kaheksakümnenda, kaheksakümnendat
90.
üheksakümnes, üheksakümnenda, üheksakümnendat
100.
sajas, sajanda, sajandat
101.
saja esimene, saja esimese, saja esimest
102.
saja teine, saja teise, saja teist
121.
saja kahekümne esimene, saja kahekümne esimese, saja kahekümne esimest
200.
kahesajas, kahesajanda, kahesajandat
300.
kolmesajas, kolmesajanda, kolmesajandat
400.
neljasajas, neljasajanda, neljasajandat
500.
viiesajas, viiesajanda, viiesajandat
600.
kuuesajas, kuuesajanda, kuuesajandat
700.
seitsmesajas, seitsmesajanda, seitsmesajandat
800.
kaheksasajas, kaheksasajanda, kaheksasajandat
900.
üheksasajas, üheksasajanda, üheksasajandat
1000.
tuhandes, tuhandenda, tuhandendat
2000.
kahe tuhandes, kahe tuhandenda, kahe tuhandendat
2020.
kahe tuhande kahekümnes, kahe tuhande kahekümnenda, kahe tuhande kahekümnendat
2021.
kahe tuhande kahekümne esimene, kahe tuhande kahekümne esimese, kahe tuhande kahekümne esimest
10 000.
kümne tuhandes, kümne tuhandenda, kümne tuhandendat
30 000.
kolmekümne tuhandes, kolmekümne tuhandenda, kolmekümne tuhandendat
100 000.
saja tuhandes, saja tuhandenda, saja tuhandendat
1 000 000.
miljones, miljonenda, miljonendat
1 000 000 000.
miljardes, miljardenda, miljardendat
Murdarvud
1/2
pool, poole, poolt
1/3
(üks) kolmandik, (ühe) kolmandiku, (ühte/üht) kolmandikku
1/4
(üks) neljandik, (ühe) neljandiku, (ühte/üht) neljandikku = veerand, veerandi, veerandit
1/5
(üks) viiendik, (ühe) viiendiku, (ühte/üht) viiendikku
3/4
kolm neljandikku, kolme neljandiku, kolme neljandikku = kolmveerand, kolmveerandi, kolmveerandit
1 1/2
poolteist, pooleteise/poolteise, pooltteist
Põhiarvude kasutamine
  • Kui põhiarv on nimetavas käändes (üks, kaks, kolm), on nimisõna selle juures ainsuse osastavas (vastab küsimusele keda? mida?).
    • kolm last / viisteist päeva / kakskümmend kaheksa lehekülge / sada tuhat inimest
  • Muudel juhtudel on põhiarv ja nimisõna samas käändes. Pane tähele, et nimisõna on alati ainsuses.
    • viie raamatu (autor) / (oskan) kuut võõrkeelt / (helistasin) seitsmesse asutusse / (õpib) kolmes koolis / kümnest rahvusest (inimesed) / (kirjutasin) kaheteistkümnele sõbrale / (käisin) neljal näitusel / (küsisin) kahelt töötajalt / (jäin) neljaks päevaks
  • Kui põhiarv koosneb mitmest sõnast (kakskümmend üks, kakskümmend kaks, kakskümmend kolm ..), siis alates sisseütlevast käändest on käändelõpp ainult viimasel osal, aga esimesed osad on omastavas.
    • kahekümne kolmel inimesel (= 23 inimesel) / saja kuuekümne viiest eurost (= 165 eurost) / kahe tuhande viiesajale sportlasele (= 2500 sportlasele)
Kui vana sa oled?

Ma olen kuusteist / kuusteist aastat vana / kuueteistaastane (= 16).
Ma olen kolmkümmend kuus / kolmkümmend kuus aastat vana / kolmekümne kuue aastane (= 36).
Laps on aastane/üheaastane (= 1).

Mis on su telefoninumber?

Minu telefoninumber on 5654 3210 (loe nii: viis-kuus viis-neli kolm-kaks üks-null).

Järgarvude kasutamine
  • Kui järgarv on koos nimisõnaga, on need samas käändes. Pane tähele, et rajavas (milleni? mis ajani?), olevas (millena?), ilmaütlevas (milleta?) ja kaasaütlevas (millega?) on käändelõpp ainult nimisõnal, aga arvsõna on omastavas.
    • (õpin) kolmandat aastat / (lähen) viiendasse klassi / (elan) kaheteistkümnendal korrusel / (lõpetage töö) seitsmendaks jaanuariks / (puhkus kestab) kahekümne kaheksanda juulini
  • Kui kirjutame järgarvu araabia numbriga, on selle järel punkt.
    • 25. septembril (= kahekümne viiendal septembril)
    • 14. korrusele (= neljateistkümnendale korrusele)
    • 10. reas (= kümnendas reas)
Millal sa oled sündinud?
  • Olen sündinud
    • 23.04.1976 (loe nii: kahekümne kolmandal aprillil tuhat üheksasada seitsekümmend kuus);
    • aastal 1987 (loe nii: aastal tuhat üheksasada kaheksakümmend seitse) / 1987. aastal (loe nii: tuhande üheksasaja kaheksakümne seitsmendal aastal);
    • aastal 2000 (loe nii: aastal kaks tuhat) / 2000. aastal (loe nii: kahe tuhandendal aastal);
    • aastal 2005 (loe nii: aastal kaks tuhat viis) / 2005. aastal (loe nii: kahe tuhande viiendal aastal).
Millal on sinu sünnipäev?
  • Minu sünnipäev on
    • 5. jaanuaril (= viiendal jaanuaril);
    • 10. mail (= kümnendal mail);
    • 12. juulil (= kaheteistkümnendal juulil);
    • 17. oktoobril (= seitsmeteistkümnendal oktoobril);
    • 29. märtsil (= kahekümne üheksandal märtsil);
    • 30. augustil (= kolmekümnendal augustil);
    • 31. detsembril (= kolmekümne esimesel detsembril).
Mis ajast mis ajani

Olen puhkusel 12. juulist 30. augustini (loe nii: kaheteistkümnendast juulist kolmekümnenda augustini).
Laager toimub 9.–13. märtsini (loe nii: üheksandast kuni kolmeteistkümnenda märtsini).
Koolivaheaeg kestab 23.12–09.01 (loe nii: kahekümne kolmandast detsembrist kuni üheksanda jaanuarini).

Märgid

%
protsent
45%
nelikümmend viis protsenti
°
kraad
22°
kakskümmend kaks kraadi
+
pluss
6 + 2 = 8
kuus pluss kaks on kaheksa
-
miinus
6 - 2 = 4
kuus miinus kaks on neli
x
korda
6 x 3 = 18
kuus korda kolm on kaheksateist
·
korda
6 · 3 = 18
kuus korda kolm on kaheksateist
:
jagada
24 : 4 = 6
kakskümmend neli jagada neljaga on kuus
/
jagada
24 / 4 = 6
kakskümmend neli jagada neljaga on kuus

Aeg

Mis kell on? Kui palju kell on?

Eestis märgitakse aega kella järgi numbrite 0–24 abil. Kui on hommik, siis kirjutame nii: Kell on 7 (= seitse). Kui on õhtu, siis kirjutame nii: Kell on 19 (= seitse).

Kell kümme

Kell on kümme

Kell veerand üksteist

Kell on veerand üksteist

Kell pool üksteist

Kell on pool üksteist

Kell kolmveerand üksteist

Kell on kolmveerand üksteist

Kell on 10.05 Kell on viis minutit kümme läbi / kell on kümme ja viis minutit / kell on kümme null viis.
Kell on 10.20 Kell on kakskümmend minutit kümme läbi / kell on kümme ja kakskümmend minutit / kell on kümme kakskümmend.
Kell on 10.40 Kell on kahekümne minuti pärast üksteist / kell on kümme nelikümmend.

Mis kell? Mis ajal? Hommikul kell seitse. Öösel kell üks. Kella ühe paiku. Mis kellaks? Mis ajaks? Kella kümneks.
Mis kell? Mis kella ajal? Mis kell sa jõuad? – Kahe-kolme ajal.
Mis kellast mis kellani? Vastuvõtt on (kella) kaheksast kaheteistkümneni.

Aastaajad, kuud ja nädalapäevad

aastaajad
kevad suvi sügis talv

kuud
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember

nädalapäevad
esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev

NB! Info esitamisel kasutatakse nädalapäeva asemel tihti lühendit (E – esmaspäev, T – teisipäev, K – kolmapäev, N – neljapäev, R – reede, L – laupäev, P – pühapäev)

Kuidas kirjutada kuupäevi
20.05.1995
02.08.2013
20. mai 1995
2. august 2013
20. mail 1995. a
2. augustil 2013. a
20. V 1995
2. VIII 2013
20.5.95
2.8.2013
12.5.–20.5.1995
21.05.–23.05.2013
Kuidas kirjutada ajavahemikke
Ajavahemike vahele kirjutame tavaliselt pika kriipsu –, mis asendab sõna kuni, näiteks:
  • konverents toimub 15.–19. oktoobril / 15.–19. oktoobrini / 15. oktoobrist (kuni) 19. oktoobrini
  • kontor on kinni 24.–27.12 ja 31.12–05.01
  • olen puhkusel 01.10.–14.10.2014
  • postkontor on lahti T–L 9.30–18.00, pood on lahti iga päev 9–23
  • uuring tehti 2010.–2013. aastal
Kui ajalised üksused on järjest, kirjutame arvude vahele lühikese kriipsu - või sõna ja, näiteks:
  • konverents toimub 18.-19. oktoobril / 18. ja 19. oktoobril
  • kontor on kinni 23.-24.02 / 23. ja 24.12
  • küsitlus tehti 2012.-2013. aastal / 2012. ja 2013. aastal
Mis aasta(te)l?
  • 2014. aastal (loe: kahe tuhande neljateistkümnendal aastal)
  • 2011. a (loe: kahe tuhande üheteistkümnendal aastal)
  • aastal 2013 (loe: aastal kaks tuhat kolmteist)
  • aastad 1908–1918, 1908–18 (loe: aastad tuhat üheksasada kaheksa kuni tuhat üheksasada kaheksateist)
  • aastail 1992–1999, 1992–99 (loe: aastail tuhat üheksasada üheksakümmend kaks kuni tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa)
  • 1940.–1970. aastad (loe: tuhande üheksasaja neljakümnendad kuni seitsmekümnendad aastad)
  • 1960.–1980. aastatel (loe: tuhande üheksasaja kuuekümnendatel kuni kaheksakümnendatel aastatel)
  • 1920ndail (loe: tuhande üheksasaja kahekümnendail)
  • 1930. aastail (loe: tuhande üheksasaja kolmekümnendail aastail)
Mis kuupäev täna on? Mitmes täna on?

Täna on 02.01.2014 (loe: teine jaanuar kaks tuhat neliteist). Täna on 21.10 (loe: kahekümne esimene oktoober).

Millal?
  • Üleeile, eile, täna, homme, ülehomme.
  • Kaks nädalat tagasi, eelmisel nädalal, sel nädalal, järgmisel nädalal, tuleval nädalal, kahe nädala pärast.
  • Hommikul, päeval, õhtul, öösel. Hommikul vara, õhtul hilja.
  • Kohtume esmaspäeval, reedel, laupäeval.
  • Puhkan veebruaris, mais, augustis, novembris; kevadel, suvel, sügisel, talvel.
Mis ajaks?
  • Hommikuks, lõunaks, õhtuks.
  • Tänaseks, homseks, ülehomseks.
  • Juuniks, juuliks, augustiks.
Kui tihti? Kui sageli?
  • Kolm korda päevas.
  • Iga päev.
Kui kaua?
  • Terve päev / terve päeva.
  • Kogu päev / kogu päeva.
  • Mitu päeva.
  • Paar nädalat.
  • Mõni kuu / mõned kuud.

Lühendid

a
aasta
AS
aktsiaselts
aü
ametiühing
cm
sentimeeter
dr
doktor
g
gramm
ha
hektar
hr
härra
jne
ja nii edasi
jt
ja teised
k.a
kaasa arvatud
kg
kilogramm
km
kilomeeter
l
liiter
lk
lehekülg
lp
lugupeetud
m
meeter
m2
ruutmeeter
min
minut
mm
millimeeter
mnt
maantee
nr
number
nt
näiteks
OÜ
osaühing
pr
proua
prl
preili
prof
professor
pst
puiestee
ptk
peatükk
t
tonn; tund
tel
telefoni number
tn
tänav
SA
sihtasutus
saj
sajand
sh
sealhulgas
u
umbes
v.a
välja arvatud
vms
või muud sellist, või muu selline

Kirjavahemärgid

. (punkt)
lause lõpus:
  • Ma lähen jalutama.
lühendite sees:
  • v.a, k.a
numbrite järel, kellaaja või kuupäeva sees:
  • Täna on 24. oktoober.
  • Kell on 21.43.
? (küsimärk)
küsimuse lõpus:
  • Mis su nimi on? Kus sa elad?
! (hüüumärk)
sellise lause lõpus, mis väljendab käsku, keeldu, soovi või üllatust:
  • Tule siia! Ära tee! Stopp! Oi, kui tore!
, (koma)
loetelus:
  • Ostsin poest leiba, saia, juustu ja piima.

lause osade vahel, tavaliselt sidesõnade aga, et, kui, kuid, sest, siis ees:

  • Kui Arno isaga kooli jõudis, olid tunnid juba alanud. Ma tean, et sa valetad. Poiss on väike, aga tubli. Hilinesin, sest magasin sisse.
: (koolon)
kui järgneb loetelu või selgitus:
  • Lõunasöök oli lihtne: kartulid kastmega.
numbrite vahel:
  • Eesti võitis 5 : 2.
tekstis näitab, et järgnevad kellegi suuliselt öeldud sõnad:
  • Laps ütles: „Ma tahan magada.“
; (semikoolon)
kui järgnevad loetelu rühmad:
  • Poest sai osta kõike: saia, leiba ja muid toiduaineid; pliiatseid, paberit ja muid kontoritarbeid; pluuse, pükse ja muid riideid
lause osade vahel:
  • Ilm oli külm, tuuline ja märg; kõik sportlased olid väsinud, janus.
– (sidekriips)
ühendab sõnu:
  • edasi-tagasi, enam-vähem, võib-olla; Tallinna-Tartu liin; inglise-eesti sõnaraamat
liitsõnades, mille üks osa on näiteks täht või number:
  • 75-aastane, 20-kraadine; IT-osakond
sõnades, kus muidu jääks kolm või neli ühesugust tähte kõrvuti:
  • iga-aastane, maa-ala
liitsõnades korduva osa asemel:
  • puu- ja juurviljad, era- ja kortermajad
— (mõttekriips)
loetelu järel:
  • Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – selline peabki üks ülemus olema.

numbrite vahel sõna kuni asemel:

  • 10–15 aastat, 9.00–17.30
tekstis eristab kahe eri inimese öeldud lauseid:
  • Mis su nimi on? – Minu nimi on Karl.
„“ (jutumärgid)
tekstis tähistavad kellegi suuliselt öeldud sõnu:
  • „Ma olen väsinud,“ ütles Mari. Mari ütles: „Ma olen väsinud.“
tekstis tähistavad teoste, dokumentide, sarjade, ürituste pealkirju:
  • Oskar Lutsu kuulsaim romaan on „Kevade“.
‘ (ülakoma)
võõrkeelse nime käänamisel:
  • Ta elab Seattle’is. Käisin suvel Versailles’ lossis.

Kirjutamine

Kiri sõbrale või kolleegile

Kiri sõbrale

Tere, Julia!

Palun vabandust, et su kirjale alles nüüd vastan, aga mul on olnud kiire.

Meie reis läks hästi. Prantsusmaal on kaunis loodus ja Pariis on väga ilus linn. Ilmaga vedas – kõikidel päevadel paistis päike ja oli soe. Käisime Eiffeli tornis, Louvre’i muuseumis, istusime kohvikutes ja nautisime Prantsuse kööki. Soovitan sinul ka kindlasti Pariisi minna, kui võimalus tekib.

Mis teil uudist? Kuidas suvi möödus? Kuidas su vanemad elavad? Jään su vastust ootama.

Tervitades

Egle

Kiri kolleegile
Kellele:
Koopia:
toomas@firma.ee, liina@firma.ee
juhiabi@firma.ee
Teema:
haigus

Head kolleegid!

Jäin haigeks ja täna tööle ei tule. Loodetavasti saan homseks terveks.

Tervitades
Peeter

Kuidas pöörduda

  • Tere/Tere!

  • Tere, Robert / Tere, Robert!

  • Tere kõigile!

  • Armas Mari / Armas Mari!

  • Hea Mari / Hea Mari!

  • Head kolleegid / Head kolleegid!

Kuidas kirja alustada

  • Aitäh kirja eest.

  • Kuidas sul läheb?

  • Loodan, et sul on kõik hästi.

  • Nii tore oli sinust kuulda.

  • Vabandust, et alles nüüd vastan.

  • Anna andeks, et ma alles nüüd vastan.

NB! Kirjas kirjutatakse Sina ja üht inimest tähistav Teie suure tähega. Kui kiri on mõeldud korraga mitmele inimesele, kirjutatakse teie väikese tähega.

Kuidas kirja lõpetada

  • Tervitades

  • Tervitustega

  • Parimate tervitustega

  • Parimate soovidega

  • Parimaga

  • Heade soovidega

  • Kõike head soovides

  • Ilusat/kena päeva soovides

  • Kõike head!

  • Näeme varsti!

  • Homseni!

  • Homme näeme!

  • Ilusat päeva!

  • Head nädalavahetust!

  • Kohtumiseni!

  • Loodetavasti varsti näeme!

NB! Kirja lõpetava väljendi järele koma ei panda. Kirjutaja nimi on uuel real.

Tervitades
Kristiina
Heade soovidega
Mart
Parimaga
Laura
Kõike head soovides
Hanna

Kui kirja lõpetab soovlause, on selle lõpus hüüumärk.

Kõike head!
Mari
Kohtumiseni!
Martin
Edu ja jõudu!
Robert
Ilusat jõuluaega!
Olga

Kuidas kirjutada ümbrikule aadressi
Lp Martin Must
Estonia pst 21–46
10141 Tallinn
Lp Karl Süda
Tamme tee 15
Aaviku küla
Rae vald
75305 Harjumaa
Peeter Põõsas
Sepa 58–6
EE-50113 Tartu
Eesti

NB! Kui kirjutad tekstis aadressi ühele reale, kasuta komasid, näiteks: Estonia pst 21–46, 10141 Tallinn.

Sõnum

Ametlik ja poolametlik kiri

Ametlik kiri
juhatuse esimees Meelis Oja
Eesti Kirjanduse Selts
Vanemuise 19
51014 Tartu
Meie 05.02.2021 nr 7-2/...

Austatud juhatuse esimees

Palume Teid osa võtma Tartu Ülikooli raamatukogu uue hoone avamisest 1. detsembril 2021. Sel puhul toimub raamatukogus pidulik vastuvõtt ja oleksime väga tänulikud, kui saaksite pidada lühikese kõne.

Saadame ürituse täpse kava siis, kui programm on lõplikult selge. Loodame, et saate meie peol osaleda.

Lugupidamisega

Martin Kuusk
raamatukogu juhataja

Tartu Ülikooli raamatukogu
W. Struve 1, 50091 Tartu
tel 737 5702, e-post raamatukogu@utlib.ee
koduleht www.utlib.ee
Ametlik e-kiri
Kellele:
Koopia:
info@pood.ee
Teema:
Samsungi mobiiltelefon

Tere!

Ma soovin osta Samsungi mobiiltelefoni uut mudelit. Nägin teie kodulehelt, et pakute neid soodsa hinnaga. Mind huvitab punase korpusega mudel. Kas teil on neid veel poes saada? Kui on, siis ma paneksin ühe telefoni kinni ja tuleksin sellele homme poodi järele.

Lugupidamisega
Kati Karu
tel 612 3456
e-post kati.karu@epost.ee

Kellele:
Koopia:
kati.karu@epost.ee
Teema:
RE: Samsungi mobiiltelefon

Lugupeetud Kati Karu

Täname Teid kirja eest! Samsungi punase korpusega mobiiltelefonid on praegu kahjuks laost otsas, saada on veel musta, valge ja sinise korpusega mudeleid. Tuleval nädalal teeme uue tellimuse, partii jõuab poodi järgmise kuu alguses. Kas paneme Teile ühe punase telefoni kinni või soovite osta teist värvi mudelit?

Vastust ootama jäädes
Liisi Pirn
kauplus Mööbel ja Tehnika
tel 665 4321
e-post info@pood.ee

Kuidas pöörduda

  • Tere/Tere!

  • Lugupeetud Jüri Kask

NB! Kirja sobib alustada kõige paremini sõnaga Tere. Selle järele ei ole vaja koma panna (soovi korral võib panna hüüumärgi).

Kuidas kirja alustada

  • Tänan [+ mille eest] kirja/vastuse/info eest!

  • Tänan kiire vastuse eest!

  • Sain Teie kirja kätte. Palun vabandust, et alles nüüd vastan.

  • Palun vabandust vastuse hilinemise/viibimise pärast.

NB! Kirjas kirjutatakse Teie ja üht inimest tähistav Sina suure tähega. Kui kiri on mõeldud korraga mitmele inimesele, kirjutatakse teie väikese tähega.

Kuidas kirja lõpetada

  • Lugupidamisega

  • Parimate soovidega

  • Heade soovidega

  • Kõike head soovides

  • Ette tänades

  • Vastust ootama jäädes

  • Meeldivale koostööle lootes / Meeldivale koostööle lootma jäädes

  • Teie abile lootes / Teie abile lootma jäädes

NB! Kirja lõpetava väljendi järele koma ei panda. Kirjutaja nimi on uuel real.

Lugupidamisega
Mari Mänd
Parimate soovidega
Martin Kask
Kõike head soovides
Robert Ratas

Kirjutamise põhjus

  • Kirjutan teile seoses [+ millega] kuulutusega / koolitusega / auto rentimisega / oma ettekande teemaga.

  • Kirjutan teile [+ mille asjus] koolituse/kursuse asjus.

  • Kirjutan teile [+ mille pärast] ettevalmistuskursuse / koduse ülesande pärast.

  • Kirjutan, et paluda koduse töö esitamiseks ajapikendust.

  • Kirjutan, et küsida infot [+ mille kohta] reisipakkumise/koolituse kohta.

  • Sooviksin natuke lisainfot [+ mille kohta] reisipakkumise/koolituse kohta.

  • Kirjutasite, et olete huvitatud [+ millest] meie pakkumisest.

  • Soovin registreeruda [+ kuhu] koolitusele/kursusele.

  • Soovin end koolitusele/kursusele registreerida / kirja panna.

  • Soovin broneerida / reserveerida [+ mille] laua kahele reedel, 4. juunil kell 18 / kahese toa ajavahemikuks 20.–24. juuni 2023.

  • Palun broneerida/reserveerida [+ mis] laud kahele inimesele reedel, 4. juunil kell 18 / kahene tuba ajavahemikuks 20.–24. juuni 2023.

Saatmisest teavitamine ja info edastamine

  • Saadame/saadan teile [+ mille] kutse/ajakava/lepingu/aruande/hinnapakkumise.

  • Saadan teile materjalid / andmed / juhised / ettekande slaidid.

  • Saadan oma koduse töö / referaadi mustandi.

  • Saadan lepingu allkirjastamiseks.

  • Saadan teile allkirjastamiseks töövõtulepingu.

  • Saadan teile tutvumiseks/infoks koosoleku protokolli.

  • Saadan digiallkirjastatud lepingu/volituse.

  • Teie palvel saadan aruande [+ mille kohta] projekti tulemuste kohta.

  • Meil on rõõm / hea meel teatada, et ..

  • Meil on rõõm / hea meel teada anda, et ..

  • Teatame teile uue kellaaja / konkursi võitjate nimed.

  • Teatame teile ajakava muudatusest / juhatuse otsusest

Palve midagi teatada või meiliga saata

  • Palume teatada [+ millest] oma osavõtust/osavõtusoovist.

  • Palume teatada, kui soovite lepingu tingimusi muuta.

  • Palun andke teada, kui tekstis oleks vaja midagi muuta.

  • Palun andke teada, kui Te ei saa tulla / kui pakutud kellaaeg ei sobi.

  • Palume saata [+ mis] küsimused / muudatusettepanekud / vajalikud andmed.

  • Palun saatke [+ mis] mulle oma küsimused/ettepanekud.

  • Palun saatke allkirjastatud leping mulle tagasi.

  • Palun saatke taotlus/elulookirjeldus/motivatsioonikiri aadressil ..

  • Palun saatke digiallkirjastatud leping/volitus aadressil ..

  • Kas saaksite saata mulle [+ mille] telefoninumbri/arve/hinnapakkumise?

  • Kas saaksite saata mulle oma kontaktandmed?

  • Ootan [+ mida] ettepanekuid/vastuseid/andmeid 10. juuniks.

  • Ootan teie ettepanekuid ajakava kohta.

  • Kui teil on ajakava kohta ettepanekuid, palun kirjutage.

Kuidas vastata, kui olete info kätte saanud

  • Aitäh, sain info kätte.

  • Aitäh, sain info kätte, arvestan sellega.

  • Tänan teid info eest. / Tänan info eest. / Aitäh info eest.

  • Aitäh, et teatasite.

  • Aitäh teatamast.

Meeldetuletuse saatmine

  • Saadan meeldetuletuse, et seminar/koolitus/nõupidamine toimub juba homme. Lähem info allolevas kirjas.

  • Tuletan meelde, et koolitusele/kursusele registreerumine kestab 30. septembrini.

  • Tuletan meelde, et tagasiside andmise viimane päev on homme, 16. novembril.

  • Tuletan veel kord meelde, et töörühma kohtumine on juba täna kell 16.00.

  • Väike meeldetuletus: dokumentide esitamise tähtaeg on 28. juunil.

Meilide edasisaatmine

  • Saadan edasi / edastan [+ mille] teate.

  • Edastan linnavalitsuse teate.

  • Edastan homse veebiseminari info.

  • Edastan kutse konverentsile/seminarile.

  • Edastan kutse osaleda uuringus, täpsem info allpool.

  • Edastan infot [+ mille kohta] selle aasta koolituste kohta.

  • Jagan infot [+ mille kohta] ürituse/koolituse kohta.

Info faili lisamise kohta

  • Seminari kava on manuses.

  • Kirjale on lisatud kolm faili.

  • Koosoleku protokolli leiate manusest.

  • Manuses on seminari slaidid.

Kirja lõpuosa

  • Olen tänulik, kui leiate aega vastata.

  • Jään teie tagasisidet ootama.

  • Vastan meeleldi täiendavatele küsimustele.

  • Kui teil on küsimusi, vastan meeleldi.

  • Küsimuste korral võtke kindlasti ühendust.

  • Lisainfo saamiseks palun kirjutage aadressil mari.rebane@asutus.ee.

  • Lisainfo saamiseks helistage numbril +372 5211 2345.

Automaatvastused

  • Tänan kirja eest. Olen puhkusel kuni 20.08 / 20. augustini. Kiirete küsimuste korral võib mulle helistada (tel 5211 2345).

  • Olen puhkusel 18. novembrist 24. novembrini. Vastan kirjadele viivitusega.

  • Olen puhkusel 26.06–31.07. Mind asendab sel ajal Mari Rebane (mari.rebane@asutus.ee).

  • Olen 25. novembrini kontorist väljas / kontorist eemal / koolitusel / välislähetuses. Kiiretes küsimustes palun pöörduda Mari Rebase poole (mari.rebane@asutus.ee).

  • Aitäh kirja eest. Olen haigestumise tõttu töölt eemal. Vastan Teie kirjale esimesel võimalusel.

Õnnitlemine

Kallis ema!
Palju õnne 55. sünnipäeva puhul! Jõudu, jaksu ja tervist!
Soovib Kadri perega
2. veebruaril 2021
Väljendeid

  • Õnne!

  • Palju õnne!

  • Palju õnne / südamlikud õnnesoovid sünnipäevaks!

  • Palju õnne / õnnitlen / õnnitleme sünnipäeva puhul!

  • Soovin õnne / soovime õnne kooli lõpetamise puhul!

  • Ilusat sünnipäeva!

  • Häid/rõõmsaid pühi!

  • Häid jõule!

  • Head/õnnelikku/rõõmurohket uut aastat!

  • Head/toredat/vahvat vana aasta lõppu!

  • Rõõmsat aastavahetust!

  • Suur tänu ilusate soovide eest.

  • Tänan heade soovide / soojade sõnade eest.

Kutse

Armas Maarja!

Palun tule minu sünnipäevale neljapäeval, 26. oktoobril kell 19 restorani Must Lammas.

Tervitades
Laura

Kallid Mari ja Marko!

Olete oodatud tähistama minu 60. sünnipäeva 20. oktoobril algusega kell 18 restoranis Valge Jänes.

Kristel

Palun teatage oma tulekust 14. oktoobriks.

Head õpetajad

Ootame teid Eesti Keele Instituudi veebiseminarile „Mis on uut Sõnaveebis“. Seminar toimub 14. novembril 2022 kell 15–17 Zoomis. Seminaril tutvustame uuemaid Sõnaveebi materjale, mis on mõeldud eesti keele kui teise keele õppijatele ja õpetajatele, teeme praktilisi harjutusi ja vastame osalejate küsimustele.

Palun registreeruge hiljemalt 10. novembriks SIIN. Zoomi link saadetakse registreerunutele 13. novembril.

Kui teil on küsimusi või soovite midagi täpsustada, võtke kindlasti ühendust.

Heade soovidega

Eesti Keele Instituut

Kuidas kedagi kuhugi kutsuda

  • Oled/olete oodatud [+ kuhu] peole/koosviibimisele/vastuvõtule [+ millal] 16. detsembril 2022.

  • Ootame teid [+ kuhu] seminarile/konverentsile/koolitusele/spordilaagrisse.

  • Kutsume teid [+ kuhu] piknikule/tänuüritusele/filmiõhtule.

  • Meil on hea meel kutsuda teid [+ kuhu] tänuüritusele/ pidulikule vastuvõtule.

  • Ootame teid osalema [+ kus] veebiseminaril/ pidulikul aktusel, mis toimub [+ millal] 16. detsembril 2022.

  • Palun teid osalema [+ kus] vestlusringis/koosolekul.

  • Olete oodatud osalema ja kaasa mõtlema.

Palve teatada oma tulekust

  • Palun kirjutage, kas saate tulla.

  • Palun andke teada, kui Te ei saa tulla.

  • Palun anna oma tulekust/osalemisest teada hiljemalt 30.05.

  • Osavõtust palume teatada telefonil 5211 2345 või kirjutada mari.rebane@asutus.ee.

  • Eelregistreerimine palun teha hiljemalt 5. maiks juuresoleval lingil.

  • Palun registreeru seminarile hiljemalt 10. mail.

Kuidas kutsele vastata

  • Tänan kutse eest. Osalen hea meelega / meelsasti.

  • Tänan kutsumast, tulen kindlasti / hea meelega.

  • Tänan kutsumast, aga ma olen sel ajal kahjuks kinni / tööl / reisil / Eestist ära.

  • Aitäh, aga ma ei saa kahjuks tulla/osaleda.

Avaldus

Asutuse sees
Tartu Kesklinna Gümnaasiumi direktorile
Jaan Tamm
kehalise kasvatuse õpetaja
Avaldus
Palun võimaldada mulle palgata puhkust 3.–9. novembril 2021 / 3.–9. novembrini 2021.
20.10.2021
J. Tamm
(allkiri)
Asutusest välja
Tallinna 21. Kooli direktorile
Katri Kask
isikukood 49727071236
Kuuse 3–27, 12345 Tallinn
katri.kask@epost.ee
5654 3210
Avaldus
Palun mind vastu võtta Tallinna 21. Kooli 10. klassi.
Tallinnas 1. juulil 2021 / Tallinn, 1. juuli 2021
K. Kask
(allkiri)
Kasulikke väljendeid

  • Palun lubada mind puhkusele/koolitusele 20.–27. juunil 2023.

  • Soovin kandideerida müügijuhi kohale / stipendiumile / vabale õppekohale.

  • Palun mind tööle võtta sekretäri ametikohale alates 1. detsembrist 2023. a.

  • Palun vabastada mind töölt omal soovil alates 1. detsembrist 2022. a. / Palun lõpetada minuga sõlmitud tööleping omal soovil.

  • Palun katkestada [+ mis] minu leping/puhkus alates 1. detsembrist 2023.

  • Soovin katkestada [+ mille] oma lepingu/puhkuse alates 1. detsembrist 2023.

  • Palun tühistada [+ mis] minu tellimus/broneering/registreering.

  • Soovin tühistada [+ mille] oma tellimuse/broneeringu/registreeringu.

  • Palun pikendada [+ mida] minu lepingut/tähtaega 1. detsembrini 2023.

  • Palun lõpetada [+ mis] minu kliendileping/tööleping alates 1. detsembrist 2023.

  • Soovin lõpetada [+ mille] oma kliendilepingu/töölepingu alates 1. detsembrist 2023.

  • Palun võtta mind Tartu Giidide Ühingu liikmeks.

  • Soovin astuda Tartu Giidide Ühingusse.

  • Palun registreerida minu laps Mari Tamm inglise keele kursusele.

  • Palun võtta minu laps Mari Tamm vastu Võru Spordikooli.

  • Palun minu laps Mari Tamm Võru Spordikooli nimekirjast välja arvata.

Volitus

Volitus
Mari Maasikas
isikukood 45802277771
Raua 7–12
Karl Õunapuu (isikukood 34303194321) on volitatud esindama mind korteriühistu Raua 7 koosolekul 26.05.2021.
Tallinnas 22.05.2021 / Tallinn, 22.05.2021
M. Maasikas
(allkiri)

Volitust võib sõnastada ka nii:

  • Volitan Karl Õunapuud (isikukood 34303194321) esindama mind korteriühistu Raua 7 koosolekul 26.05.2021.

  • Karl Õunapuul (isikukood 34303194321) on volitus esindada mind korteriühistu Raua 7 koosolekul 26.05.2021.

Järelepärimine

Tere!

Tunnen huvi inglise keele B2-taseme kursuse vastu. Sooviksin teada, kas jaanuaris 2023 algavale kursusele on veel vabu kohti, kas osaleda saab ka veebi teel ning kas õppetasu peab maksma korraga või saab maksta mitmes osas.

Lugupidamisega

Mart Mägi

13. detsember 2022

Lugupeetud Mart Mägi

Vastuseks Teie 13. detsembri kirjale teatame, et 12. jaanuaril 2023 algavale inglise keele B2-taseme kursusele on veel mõned vabad kohad ja registreerimine on avatud. Kursus toimub meie keeltekooli õppeklassis, veebi teel osalemine ei ole kahjuks võimalik. Kursuse õppetasu saab maksta kahes osas, registreerunutele saadetakse selle kohta täpsem info.
Veebikursus algab 1. veebruaril, ka sinna saab juba registreeruda. Alati on võimalik võtta ka individuaaltunde.

Vastan meeleldi täiendavatele küsimustele.

Lugupidamisega

Anu Kass
koolitusjuht

Keeltekool Optimist

Info küsimine

  • Kirjutan, et küsida infot [+ mille kohta] reisipakkumise / kursuse hinna / püsikliendi soodustuste kohta.

  • Sooviksin/tahaksin saada infot reisipaketi hinna kohta.

  • Kirjutan teile [+ mille asjus] kuulutuse/koolituse/keelekursuse asjus.

  • Sooviksin täpsustada [+ mida] teenuse hinda / reisi kuupäevi / kursuse toimumise aega ja kohta.

  • Sooviksin teada, kas kursusele on veel vabu kohti.

  • Sooviksin teada, millal kursus algab ja kui palju osalemine maksab.

  • Kas võiksite saata mulle [+ mille] hinnapakkumise?

  • Oleksin tänulik, kui saaksite mulle saata [+ mille] hinnapakkumise.

  • Palun saatke/saata [+ mis] hinnapakkumine.

  • Palume [+ mida] hinnapakkumist.

Vastus järelepärimisele

  • Täname Teid kirja/pöördumise eest.

  • Aitäh, et tunnete huvi meie teenuste vastu.

  • Vastuseks Teie 5. jaanuari järelepärimisele teatame, et ..

  • Vastuseks Teie 16. septembril saadetud kirjale teatame, et ..

  • Vastuseks Teie küsimusele teatame, et ..

  • Meie telefonikõne kinnituseks teatame, et ..

  • Vastuseks Teie 16. oktoobri järelepärimisele saadame küsitud andmed / toodete hinnainfo / hinnapakkumise.

  • Meil on hea meel teatada, et ..

  • Kahjuks oleme sunnitud teatama, et ..

  • Loodan, et selline lahendus sobib Teile.

  • Vastan meeleldi täiendavatele küsimustele.

  • Lisainfo saamiseks palun helistage numbril +372 5211 2345.

  • Lisainfo telefonil +372 5211 2345.

Kaebus

Väljendeid

  • Kirjutan teile seoses sellega, et ..

  • Pöördun teie poole teenuse/toote kvaliteedi asjus/küsimuses.

  • Kirjutan teile / pöördun teie poole seoses teie kauplusest ostetud tootega.

  • Soovin esitada kaebuse toote/teenuse kvaliteedi kohta.

  • Teenuse kvaliteet ei olnud selline, nagu pakkumises lubati.

  • Ma ei ole rahul teenuse kvaliteediga.

  • Ostetud tootel ilmnesid järgmised puudused: ..

  • Sooviksin ostetud toote välja vahetada / tagastada.

  • Sooviksin ostetud toote eest raha tagasi saada.

  • Soovin saada teie firmalt 200 eurot kompensatsiooni.

  • Seoses kõigi nimetatud puudustega/probleemidega soovin saada teie firmalt/ettevõttelt kompensatsiooni 200 eurot.

  • Lisan kirjale ostudokumendi koopia / ostutšeki.

  • Kirjale on lisatud ostudokumendi koopia.

Arvamuse väljendamine

Ma arvan, et ..

  • Minu arvates .. Minu arvates on sul õigus. Selline lahendus sobib minu arvates väga hästi.

  • Minu arust .. Minu arust on siin kõik korras. Etendus oli minu arust päris huvitav.

  • Minu meelest .. Minu meelest võiks asja veel veidi arutada. Seda küsimust võiks minu meelest veel arutada.

  • Mulle tundub, et .. Mulle tundub, et sul on õigus.

Ma olen nõus.

  • Ma olen sinuga artikli autoriga nõus, et ..

  • Sul / artikli autoril on selles mõttes õigus, et ..

  • Ma olen sinuga / artikli autoriga samal arvamusel.

  • Ma mõtlen samamoodi.

  • Ma jagan / ei jaga seda arvamust.

  • Ma olen / ei ole selle väitega nõus.

  • Ma olen selle väitega nõus vaid osaliselt.

Ma olen kindel, et ..

  • Ma olen selles kindel.

  • Kas sa oled selles täiesti kindel?

  • Ma olen selles täiesti veendunud.

  • Olen veendunud/kindel, et ..

  • Kas sa oled selles täiesti kindel?

Ma kahtlen selles.

  • Ma kahtlen, kas see on võimalik.

  • Ma kahtlen sellise lahenduse võimalikkuses.

  • Ma tahaksin sulle vastu vaielda.

  • Ma ei ole selles täiesti/päris kindel.

  • Ma ei ole kindel, kas ..

  • Ma olen selle poolt/vastu.

  • Ma ei ole selle poolt/vastu.

  • Ma olen pigem poolt kui vastu.

Ma arvan teisiti.

  • Mul on selles küsimuses teistsugune seisukoht.

  • Mul ei ole kindlat seisukohta. / Mul puudub kindel seisukoht.

  • Ma ei ole oma arvamust veel välja kujundanud.

  • See sõltub/oleneb [+ millest] .. Lahendus sõltub paljudest asjaoludest.

Kasulikke väljendeid

  • Igal juhul võib öelda, et ..

  • Kindlasti on erinevaid arvamusi, kuid ..

  • Muidugi on igaühel selle kohta oma arvamus.

  • Ühest küljest .., teisest küljest ..

  • Ühelt poolt .., teiselt poolt ..

  • Raske öelda, kas ..

  • Tegelikult on asi hoopis selles, et .. / Asi on tegelikult hoopis selles, et ..

  • Tõepoolest, probleem on olemas. / Probleem on tõepoolest olemas.

  • Loomulikult on inimeste arvamused erinevad. / Loomulikult on erinevaid arvamusi. / Inimestel on loomulikult palju erinevaid arvamusi.

  • Arvatavasti leitakse sellele probleemile varsti lahendus. / Sellele probleemile leitakse arvatavasti varsti lahendus.

  • Kahjuks ei ole mul sellele küsimusele head vastust. / Mul ei ole kahjuks sellele küsimusele head vastust.

  • Kahtlemata tuleks sellest rohkem rääkida. / Nendest asjadest tuleks kahtlemata rohkem rääkida.

  • Esiteks on probleem selles, et ..

  • Teiseks võib välja tuua niisuguse probleemi nagu ..

  • Kolmandaks tahaksin rõhutada, et ..

  • Lõpetuseks võib öelda, et ..

  • Kokkuvõtteks võib öelda, et …

Piltide kirjeldamine

Väljendeid

  • Pildil on [+ kes/mis] ..

  • Pildi esiplaanil on ..

  • Pildi tagaplaanil on ..

  • Pildi ülemises osas / allosas on ..

  • Pildi keskel võib näha [+ keda/mida] ..

  • Üleval paremal / üleval paremas nurgas on/paistab [+ kes/mis] ..

  • All paremal / all paremas nurgas on/paistab [+ kes/mis] ..

  • Üleval vasakul / üleval vasakus nurgas on/paistab [+ kes/mis] ..

  • All vasakul / all vasakus nurgas on/paistab [+ kes/mis] ..

  • [Kelle/mille] ees/taga/kõrval/vastas on/istub/seisab [+ kes/mis] .

  • Arvatavasti on see pilt tehtud [+ kus] kooli lõpupeol / ülikooli auditooriumis.

Jooniste ja graafikute kirjeldamine

Väljendeid

  • Joonise/diagrammi andmetest paistab/ilmneb, et ..

  • Joonise/graafiku/diagrammi andmed näitavad, et ..

  • Graafiku andmete põhjal võib öelda, et ..

  • Graafik näitab tõusvat/langevat trendi.

  • Nagu jooniselt näha, ..

  • Jooniselt 3 paistab, et ..

  • Joonisel 3 on esitatud andmed [+ mille kohta] riigitöötajate palga kohta.

  • Joonis 3 illustreerib [+ mida] keskmise palga kasvu / küsitluse tulemusi.

  • Joonis 3 näitab, et alates 2014. aastast on keskmine palk pidevalt tõusnud.

  • Joonis 3 näitab, et võrreldes 2014. aastaga on olukord paranenud.

  • 2010. ja 2020. aasta andmeid võrreldes võib välja tuua, et ..

  • Tartu ja Tallinna elanike eelistusi võrreldes võib öelda, et ..

Küsitluse andmete kirjeldamine

Väljendeid

  • Joonis/graafik/diagramm annab ülevaate [+ millest] küsitluse tulemustest.

  • Küsitlusele vastanute arvates on ..

  • 10% küsitletutest vastas, et ..

  • 10% küsitlusele vastanutest arvas, et ..

  • 10% küsitletud inimestest arvab, et ..

  • 10% küsitlusele vastanutest on seisukohal, et ..

  • 10% küsitletutest ei osanud küsimusele vastata.

  • 10% küsitletutest jättis küsimusele vastamata.

  • 10%-l (kümnel protsendil) küsitletutest ei ole selles küsimuses oma seisukohta.

  • Üle poole / suurem osa / enamik vastanutest eelistab/soovib/plaanib/kavatseb [+ mida teha].

Kaastunde avaldamine

Armas Henri!

Tunneme Sulle kaasa isa surma puhul.

Oleme mõtetes Sinuga.

Kaur ja Liina

Väljendeid

  • Minu siiras kaastunne.

  • Avaldan kaastunnet. / Avaldan sügavat kaastunnet.

  • Tunnen kaasa vanaema lahkumise puhul.

  • Südamlik kaastunne armsa vanaema kaotuse puhul.

  • Tunneme Sulle südamest kaasa kalli ema surma puhul.

  • Avaldame südamlikku kaastunnet kalli isa lahkumise puhul.

CV

CV ehk curriculum vitae on inimese elulugu kirjeldav dokument.

Curriculum vitae
Nimi
Robert Rohi
Sünniaeg ja -koht
27. juuli 1980, Tartu
Aadress
Pikk 9–46, Tartu
Telefon
5654 3210
E-post
robert.rohi@epost.ee
Kodakondsus
Eesti
Perekonnaseis
abielus, kaks last
Haridus
1999–2003
Tartu Ülikool, eesti keele ja kirjanduse eriala
1987–1999
Miina Härma Gümnaasium
Töökoht ja amet
2010-
Tartu Kesklinna Kool, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
2003–2010
Võru Kesklinna Gümnaasium, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Keeled
inglise keel
C1
vene keel
B2
soome keel
B1
Arvutioskus
MS Excel, MS PowerPoint, MS Word, MS Outlook
Juhiluba
B-kategooria
Hobid
ujumine, tennis, reisimine, lugemine, teater

Kaaskiri

Robert Rohi
Kure tee 3–57, 10996 Tallinn
tel 5987 6543
Marko Mänd
peatoimetaja
ajakiri Looming
Harju 1, 10500 Tallinn



15. veebruar 2023
Kaaskiri
Austatud Marko Mänd

Lugesin 10. jaanuari Postimehest Teie asutuse kuulutust, kus Te otsite toimetajat. Olen hariduselt eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning olen töötanud gümnaasiumis, lisaks olen andnud eesti keele tunde ka täiskasvanutele. Ülikoolis õppides töötasin kaks aastat ülikooli ajalehes peatoimetajana. Mulle meeldib väga lugeda ja kontsertidel käia. Samuti olen kursis enamiku uute etenduste, näituste ja filmidega, eriti olen huvitatud kodumaisest kunstist ja kultuurist.

Usun, et ajakiri Looming annaks mulle võimaluse arendada ennast valdkonnas, mis pakub mulle huvi, ning minu kogemustest ja oskustest oleks Teile kasu. Olen valmis vastama Teie küsimustele Teile sobival ajal.

Lugupidamisega

Robert Rohi
Allkiri

Lisa: CV

Materjali on kokku pannud Raili Pool, Kristina Koppel ja Jelena Kallas, toimetanud Mai Tiits ja Maire Raadik.

Kasulikke väljendeid

Tervitused

  • Tere!

  • Tervist!

  • Tere tulemast!

  • Tere hommikust!

  • Tere päevast!

  • Tere õhtust!

Tervitusele järgnevad väljendid

  • Rõõm sind näha.

  • Kui tore, et kohtusime

  • Kuidas elad?

  • Kuidas läheb?

  • Kuidas käsi käib? → Mis uudist?

Kellestki lahkumine

  • Nägemist!

  • Nägemiseni!

  • Head aega!

  • Kohtumiseni!

  • Hüvasti!

  • Homseni!

  • Homme näeme!

Vabandused

  • Vabandust!

  • Vabandage, palun!

  • Vabanda, et ma tülitan.

  • Palun vabandust!

  • Palun andeks!

  • Anna (mulle) andeks.

  • Pean sult vabandust paluma.

  • Palun ära ole pahane.

  • Ma ei tahtnud sind solvata.

Tänu avaldamine

  • Aitäh!

  • Suur tänu!

  • Tänan väga.

  • Olen sulle väga tänulik.

  • Tänan info/abi eest!

Vastus tänu avaldamisele

  • Palun!

  • Võta heaks!

  • Pole tänu väärt.

  • Aitasin sind hea meelega.

Kohvikus või restoranis

  • Sooviksin reserveerida laua neljale.

  • Kas see laud on vaba?

  • See laud on kahjuks reserveeritud.

  • Sooviksin istuda akna all.

  • Palun tooge mulle menüü.

  • Palun mulle supp ja praad.

  • Kas siin tohib suitsetada?

  • Palun tooge mulle arve.

  • Ma sooviksin arvet.

  • Ma sooviksin maksta kaardiga.

Telefonikõne

  • Halloo!

  • Jaa, Tarmo kuuleb.

  • Tere, kas Jüri Tamm kuuleb?

  • Ei, te helistasite Marko Trummile.

  • Vabandust, vale number.

Arsti juures

  • Ma ei tunne ennast hästi.

  • Mul on palavik/köha/nohu.

  • Hingata on valus/raske.

  • Mul pea/kurk/kõrv/hammas valutab.

  • Ma olen väga väsinud.

  • Mul käib pea ringi.

  • Mul on paha/halb olla.

  • Mul ei ole isu.

Kuidas juhatada teed

  • Pöörake paremale/vasakule.

  • Kõndige otse (edasi).

  • Bussijaam asub vasakut/paremat kätt.

  • Apteek on teisel pool teed.

Õnnitlused, soovid, palved

  • Palju õnne sünnipäevaks!

  • Õnnitlen/õnnitleme sünnipäeva puhul!

  • (Palju) õnne!

  • Südamlik õnnesoov millekski / millegi puhul.

  • Häid pühi!

  • Häid jõule!

  • Head/õnnelikku uut aastat!

  • Head vana aasta lõppu!

  • Rõõmsat aastavahetust!

  • Head päeva!

  • Toredat/ilusat/head õhtut!

  • Head ööd!

  • Head und!

  • Ilusaid unenägusid!

  • Head reisi!

  • Toredat puhkust!

  • Head nädalalõppu!

  • Kõike head!

  • Kõike paremat!

  • Saa ruttu terveks!

  • Head isu!

  • Ole tubli!

Hoiatused

  • Seis!

  • Oota/oodake!

  • Ettevaatust!

  • Tähelepanu!

  • Tasa!

  • Aeglasemalt!

  • Kiiremini!

  • Tulekahju!

Kaastunde avaldamine

  • Minu (sügav) kaastunne.

  • Tunnen (sulle) kaasa!

  • Avaldan kaastunnet.

Tutvus ja tutvustamine

  • Mina olen ..

  • Minu nimi on ..

  • Kas teie olete / teie nimi on .. ?

  • Vabandust, kuidas on teie nimi?

  • Palun saage tuttavaks ..

  • Ma teen teid tuttavaks.

  • Meeldiv tutvuda!

  • Me oleme vist juba kohtunud.

  • Olen teist palju kuulnud.

Bussis, rongis, lennukis

  • Kuhu see buss/rong sõidab?

  • Mis kell buss/rong/lennuk väljub?

  • Kas see buss/rong sõidab otse või pean vahepeal ümber istuma?

  • Soovin sõita esimeses/teises klassis.

  • Kas see buss peatub lennujaama juures?

  • Mitu peatust sinna on?

  • Mis peatuses ma pean maha minema?

  • Kui palju pilet maksab? → Kust ma saan pileti osta?

Hotellis

  • Kas teil on vabu tube?

  • Soovin tuba broneerida.

  • Soovin tuba kahele inimesele kolmeks ööks.

  • Kas toas on külmkapp?

  • Kas teil wifi on?

  • Mis kell on hommikusöök?

  • Palun äratage mind enne hommikusööki.

Poes

  • Kas te saate mind aidata?

  • Kas ma saan teile abiks olla?

  • See number ei sobi.

  • See on natuke kitsas/lai.

  • Palun suuremat/väiksemat numbrit.

  • See on paras.

  • See sobib väga hästi.

Grammatikatabelid Laadi alla PDF-ina

Maad ja rahvad Laadi alla PDF-ina

Õppetöö korraldamise fraasikogu

Õppetöö korraldamise fraasikogu on mõeldud abimaterjaliks põhikooli aineõpetajatele, kes õpetavad oma õppeainet eesti keeles, kuid kelle enda esimene keel ei ole eesti keel. Materjali koostamisel on eeskätt silmas peetud esimese kooliastme õpetajate vajadusi, kuid kindlasti leidub siin kasulikku ka teise ja kolmanda kooliastme õpetajatele.

Fraasikogu sisaldab aineüleselt kasutatavaid fraase, mille abil õpetaja annab tunnis käsklusi, jagab juhtnööre, juhib õpilaste käitumist, alustab ja lõpetab tegevusi, korraldab vastamist jne. Fraasid on lihtsad ja lühikesed, et õpilased suudaksid neid meelde jätta. Materjal on liigitatud ainetundides ette tulevate tüüpolukordade järgi.

Fraasikogu koostamisel on aluseks olnud Kärt Hoffmanni magistritöö. Vaata lähemalt: Hoffmann, Kärt 2022. Õppetöö korraldamise keel LAK-õppe ja teise keele klassiruumis esimese kooliastme keelekümblusklasside näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.

Materjali on kokku pannud Raili Pool ja Jelena Kallas, toimetanud Mai Tiits.

1. TUNNI ALUSTAMINE

1.1. Alustame tunniga

  • Alustame tunniga. Alustame tundi.

  • Esimene/teine kell helises.

  • Tund algas. Tund algab.

  • Paneme asjad lauale.

  • Tõuseme püsti. Tõuske palun püsti. Palun tõuse püsti.

  • Seisame ilusti.

  • Oleme tunniks valmis.

  • Kas olete valmis? Kas kõik on valmis alustama? Kas alustame?

  • Kõik ei ole veel valmis.

  • Istuge palun. Võite istuda. Istu palun. Palun istu.

  • Palun istu oma kohale.

  • Tule sisse ja pane uks kinni.

  • Mine ruttu oma kohale.


1.2. Puudumine ja hilinemine

Kes meil täna puudub?

  • Nikita puudub.

  • Täna puuduvad Nikita ja Julia.

  • Kas keegi teab, kus Nikita on?

  • Täna on kõik koolis. Kõik on kohal.

  • Keda ei olnud eelmisel korral? Kes eelmine kord puudus?

  • Täna on Maria arvutis.

  • Viktor on haige.


Sa jäid natuke hiljaks.

  • Kas sul juhtus midagi?

  • Miks sa hilinesid?

  • Kas sa magasid sisse?

  • Kas sa jäid bussist maha?

  • Palun tule edasi.

  • Mine oma kohale. Mine palun oma kohale. Mine ruttu oma kohale.

  • Me oleme juba alustanud.

  • Me alustasime juba kümme minutit tagasi.

  • Ära jää hiljaks, see segab. Ära rohkem hiline.

  • Täna oled õigel ajal kohal.


1.3. Hakkame õppima

  • Lähme edasi eesti keele / matemaatika / loodusõpetuse juurde. Asume nüüd eesti keele / matemaatika / loodusõpetuse juurde.

  • Millest me eilses tunnis rääkisime?

  • Vaatame, mis me täna tunnis teeme.

  • Täna on meil uus teema. Tänane teema on .. Täna on teemaks ..

  • Mida sa sellest teemast tead?

  • Täna lähme sama teemaga edasi.

  • Täna me kordame.

  • Me alustame tundi rühmatööga. Täna alustame tundi rühmatööga.

2. TUNNI LÕPETAMINE

2.1. Tunni lõpuni jäänud aeg

  • Meil on veel paar minutit aega.

  • Tunni lõpuni on kümme minutit.

  • Vahetunnini on kaks minutit.

  • Ei ole veel vahetund. Vahetund pole veel alanud.

  • Tund lõppeb kahe minuti pärast — kui sul on valmis, siis võid puhata.

  • Meil saab tund kohe läbi. Tund saab kohe läbi.

  • Me peame nüüd lõpetama.

  • Ongi tänaseks kõik.

  • Kell kohe heliseb.

  • Kell helises, peame lõpetama.


2.2. Koduse töö andmine

  • Kuula, mis on homseks kodune töö.

  • Homseks on väga põnev kodune töö.

  • Kodune töö on tahvlil.

  • Kodus jääb töövihikust lõpetada.

  • See harjutus jääb kodus lõpetada.

  • Loe/lugege see tekst kodus lõpuni.

  • Õpi jutustama.

  • Teil on nädal aega seda teha. Teil on selle tegemiseks aega üks nädal.

  • Kodutööd ei ole. Kodust tööd ei ole. Homseks ei ole kodust ülesannet.

  • Kes sai tunnis valmis, sellel kodust tööd ei ole.

  • See ülesanne on esmaspäevaks / järgmiseks nädalaks.

  • Järgmiseks korraks jääb teha töövihikust harjutus viiskümmend kuus.

  • Hakka valmistuma kontrolltööks. Hakake valmistuma kontrolltööks.

  • Võta päevik.

  • Palun kirjuta päevikusse kodune ülesanne.

  • Kirjutasin e-kooli ka. Panin koduse töö e-kooli.


2.3. Tunni kokkuvõte

  • Kuidas sul tänane tund läks?

  • Mida me tegime tänases tunnis?

  • Mida me täna õppisime?

  • Mida sa teada said?

  • Näita mulle pöidlaga, kuidas sa tänase tunni teemast aru said.

  • Kas teile meeldis see teema?

  • Tõstke käsi, kellele meeldis.


2.4. Vahetundi minek

  • Kui on valmis, võid vahetundi minna. Kui on valmis, siis too töö ära ja võid välja vahetundi minna.

  • Üks hetk, palun! Üks asi veel, enne kui te lähete.

  • Kell helises.

  • Tund sai läbi. Tund on lõppenud.

  • Võid / võite minna vahetundi.

  • Nüüd on vahetund kümme minutit.

  • Nüüd on söögivahetund.

  • Teeme pausi.

  • Järgmine tund on matemaatika.

  • Näeme jälle kolmapäeval.

3. TUNNI LÄBIVIIMINE

3.1. Tegevuste alustamine ja lõpetamine

  • Asume tööle. Hakkame tööle.

  • Kuula, mida sa pead tegema.

  • Võid alustada. Võite alustada.

  • Lähme edasi.

  • Stopp!

  • Oota korraks. Oota natukene.

  • Tee edasi.

  • Teeme uuesti / veel kord / lõpuni.

  • Kes oskab, võib teha.

  • Ootame natuke veel.

  • Ootame teisi järele.

  • Hakkame lõpetama.

  • Ülesanne jääb pooleli.

  • Lõpetame homme / järgmises tunnis / järgmisel korral.

  • Me lõpetame selle ülesande pikapäevarühmas.

  • See ülesanne jääb kodus lõpetada.


3.2. Ajalised raamid

  • Annan teile viis minutit aega.

  • Kaks minutit on aega.

  • Proovi rääkida üks minut.

  • Ma panen stopperi tööle.

  • Ma ütlen, kui aeg saab läbi/täis.

  • Aeg läks!

  • Üks minut veel.

  • Meil on veel aega.

  • Kui üks minut saab täis, siis rohkem ei arvuta.

  • Viis minutit on täis saanud.

  • Aeg sai täis.

  • Ootame ühe minuti veel.

  • Kas sul jäi aega puudu?

  • Kellel jäi aega väheks?

  • Hoiame tempot.


3.3. Proovime rääkida eesti keeles

  • Proovime eesti keeles rääkida.

  • Me räägime tunnis eesti keeles.

  • Kuidas seda eesti keeles öelda? Kuidas see on eesti keeles? Kuidas me seda eesti keeles ütleme?

  • Kas sa kordaksid sama asja eesti keeles? Korda palun sama asja eesti keeles.

  • Ma ei tea, kuidas see vene keeles on.

  • Mis see vene keeles on?

  • Kuidas on vene keeles „julge“?


3.4. Arusaamise ja meelespidamise kontroll

  • Kas sa said aru? Kas kõik said aru?

  • Kas on arusaadav?

  • Kas sa tead, mida see tähendab?

  • Kas te saate aru, mis ma räägin?

  • Kes sai aru, mida peab tegema?

  • Kuidas sa sellest sõnast aru saad?

  • Kas keegi on kuulnud sellist sõna?

  • Mäletate, me oleme sellest rääkinud.

  • Mis oli reegel?

  • Kas sul on meeles?

  • Kas tuli meelde?

  • Kas läks meelest ära?


3.5. Õpetaja aitab

  • Kas on vaja aidata? Kas on vaja abi?

  • Kui on küsimusi, siis palun küsige. Kui on mingi mure, siis küsime.

  • Kas on küsimusi?

  • Aga miks sa ei küsi?

  • Kas on vaja korrata?

  • Kes ütles „õpetaja”?

  • Ma kohe tulen.

  • Ma kohe vaatan.

  • Ma tulen vaatan, kuidas sul läheb.

  • Ma kohe ütlen sulle.


3.6. Tehniliste vahendite kasutamine

  • Kes tahab telefonis teha, võib telefonis teha.

  • Kliki siia/siin.

  • Kirjuta kasutajatunnus ja parool.

  • Ma ei mäleta sinu parooli. Ma ei tea sinu parooli.

  • Kes sai sisse?

  • Kes pole veel sisse saanud?

  • Kui sa oled lõpetanud, võid välja logida.

  • Logi välja. Ärge unustage välja logida.


3.7. Kodused ülesanded ja teadmiste kontroll

  • Mida te tänaseks õppisite?

  • Tänaseks oli õppida ..

  • Kontrollime üle koduse töö.

  • Tee palun lahti oma kodune töö. Tee lahti kodune ülesanne. Avage kodune ülesanne.

  • See oli kodune ülesanne.

  • Miks on kodune töö tegemata?

  • Ma kirjutasin koduse ülesande e-kooli.

  • Nikita tuleb mulle vastama kodust tööd.

  • Kas sa tahaksid korrata?

  • Tunni lõpus teeme väikese tunnikontrolli.

  • Meil tuleb kontrolltöö.

  • Nüüd tuleb väike test.

  • Hindeid näed sa e-koolis.

  • Täna on viimane päev vastamiseks.

  • Kas keegi tahab täna vastata?

  • Pärast tundi jääte klassi ja vastate.

4. AKTIIVNE OSALEMINE

4.1. Kas kõik kuulevad ja näevad?

  • Kas sa näed sealt tagant?

  • Kas te näete hästi?

  • Kas sa näed nüüd paremini?

  • Kas sa näed, mis tahvli peal on?

  • Pane tuli põlema, siis sa näed paremini kirjutada.

  • Kustuta tuli ära.

  • Palun tõmba kardin alla.

  • Paneme rulood ette. Tõmbame rulood alla.

  • Kas kõik kuulsid?

  • Tõsta käsi, kui sa mind kuulsid.

  • Kas sa ei kuulnud küsimust?

  • Pool klassi kuulis mind.

  • Loe nii, et teised kuulevad.

  • Palun loe natuke kõvemini.

  • Palun ütle uuesti, ma ei kuulnud.

  • Te ei kuule, mida teie klassikaaslased vastavad.


4.2. Käe tõstmine

  • Kes teab, tõstab käe.

  • Kes tahab rääkida, tõstab käe.

  • Käsi püsti!

  • Kellel on valmis, käsi püsti!

  • Me räägime ükshaaval. Räägime palun ükshaaval.

  • Jevgeni tõstis käe.

  • Nastjal oli käsi püsti.

  • Anna käega märku, kes teeb veel harjutust. Andke käega märku, kes teeb veel harjutust.

  • Tõsta palun pliiats, kui sul on valmis.

  • Käed alla.


4.3. Muud kehaga seotud fraasid

  • Kõik panevad silmad kinni. Pange silmad kinni.

  • Sa ei või piiluda.

  • Tee silmad lahti ja vaata enda ümber.

  • Joonista käega õhku null.

  • Pane käed laua peale.

  • Puhkame kätt.

  • Raputa käsi.

  • Seisa sirge seljaga.

  • Kas sul on raske istuda?

  • Kas tahate natuke liigutada?

  • Teeme liikumispausi.


4.4. Kas kõik asjad on kaasas?

  • Kus vihik on?

  • Sa unustasid vihiku koju.

  • Sinu vihik on minu käes.

  • Kas kõigil on õpikud kaasas?

  • Kellel ei ole õpikut?

  • Kas sa leidsid töövihiku?

  • Kas sa leidsid, kuhu kirjutada?

  • Kas kõik leidsid paberi?

  • Ma annan sulle lehe/paberi.

  • Kellel ei ole lehte/paberit, võtab sealt.

  • Äkki sõber/pinginaaber saab laenata sulle.


4.5. Iseseisvalt või koos

  • Tee ise edasi.

  • Proovi palun ise teha.

  • Teeme üksi. Teeme iseseisvalt. Igaüks teeb ise.

  • Järgmise ülesande teed vaikselt.

  • Tee vaikselt. Tee tasakesi.

  • Mõtled ise välja.

  • Omavahel vaikselt võite rääkida, aga teisi segada ei tohi.

  • Omavahel võite arutada.

  • Ära ilma minuta edasi mine.

  • Teeme koos. Ütleme kõik koos. Loeme kõik koos.


4.6. Paaristöö

  • Me töötame täna paarides. Täna te saate paaris töötada ja üksteist aidata.

  • Te töötate kahekesi.

  • Loeme ennast paaridesse. Loeme ennast kaheks.

  • Otsi endale paariline. Leia endale paariline.

  • Nüüd hakka paarilist otsima.

  • Võtame paaridesse. Võtke paaridesse. Teeme paarid. Moodustame paarid.

  • Anna käega märku, kes on leidnud paarilise. Andke käega märku, kui olete leidnud paarilise.

  • Võta paarilisel käest kinni.

  • Kus on sinu paariline?

  • Istuge paari kaupa.

  • Istuge kokku.

  • Võta oma asjad ja mine Polina juurde.

  • Istu Polina kõrvale.

  • Kuidas teil läheb paaristöö?

  • Te teete koos.

  • Tehke koostööd.

  • Aruta oma paarilisega.

  • Küsi oma paariliselt/pinginaabrilt.

  • Aita oma paarilist.


4.7. Rühmatöö

  • Me teeme grupitööd/rühmatööd.

  • Moodustame kaks võistkonda.

  • Te olete ühes rühmas.

  • Te olete kolmekesi/neljakesi.

  • Teeme suuremad/väiksemad rühmad.

  • Mis rühmas sa olid/oled?

  • Kes oli/on sinu rühmas?

  • Kas sa olid/oled esimeses või teises rühmas?

  • Te võite lauad kokku lükata.

  • Mine oma grupi/rühma juurde.

  • Arutage grupis/rühmas.

  • Arutage omavahel.


4.8. Kuidas teil läheb? Kas saite valmis?

  • Kas on valmis?

  • Kas olete jõudnud?

  • Kas kõik jõudsid?

  • Kas on tehtud?

  • Kellel ei ole tehtud?

  • Teistel saab varsti valmis.

  • Kuidas tundub? Kas tuleb välja?

  • Kas saime selgeks?

  • Kas on küsimusi või kõik on selge? Kas kõik on selge?

  • Kas on raske?

  • Kas oli kerge ülesanne?

  • Osadel oli natuke raske.

  • See polegi nii lihtne.


4.9. Tagasiside: hästi tehtud

  • Õige vastus.

  • Täiesti õige.

  • Just!

  • Sa ütlesid õigesti.

  • Väga hästi loetud.

  • Väga hea! Väga hästi! Väga tubli!

  • Väga hästi läheb.

  • Suurepärane. Väga ilus.

  • Tuleb välja küll! Oskad küll!

  • Väga hästi tuli välja.

  • Nikita saab ka kohe hakkama.

  • Sa said väga hästi hakkama.

  • Aitäh, et oskasid jälgida.


4.10. Tagasiside: proovi veel

  • Ei ole õige.

  • Oled kindel, et on õige?

  • Mida teised ütlevad?

  • Kas on teisi arvamusi?

  • Vaadake üle.

  • Vaata uuesti.

  • Mõtle veel.

  • Tegid midagi valesti. Siin on midagi valesti.

  • Midagi on puudu. Siin on midagi puudu.

  • Siin/seal on viga.

  • Sa pead veel natuke harjutama.

  • Sul on vaja korrata.

  • Natuke tuleb korralikumalt teha.

  • Tuleb uuesti teha.

  • Järgmine kord läheb paremini.

  • Ma ei kuulnud hästi, palun ütle uuesti.

  • Palun korda.

5. ÕPPEVAHENDITE KASUTAMINE

5.1. Töölehtede jaotamine

  • Täna teeme töölehte.

  • Mul on teile üks tööleht.

  • Ma annan sulle lehe.

  • Võta üks ja saada edasi.

  • Kas kõik said? Kas kõigil on nüüd tööleht?

  • Ole hea ja võta siit endale.

  • Pane nimi kirja. Nimi peale. Kirjuta lehele oma nimi.

  • Pane tööleht töövihiku vahele.


5.2. Materjalide avamine ja sulgemine

  • Võta õpik. Võtke õpikud.

  • Kas kõigil on õpik?

  • Ava õpik leheküljelt kolmkümmend.

  • Vaata joonist/pilti/tabelit leheküljel kakskümmend seitse.

  • Pööra lehte. Võta järgmine lehekülg.

  • See on järgmisel leheküljel.

  • Tee lahti töövihik. Tehke lahti töövihikud.

  • Harjutus on leheküljel viiskümmend kuus.

  • Võta lahti vihik. Võtke lahti vihikud.

  • Teeme päevikud lahti.

  • Võta õpik kõrvale.

  • Võta paber ja hakka kirjutama.

  • Õpik lahti, töövihik kinni.

  • Raamatut sul enam vaja ei ole.

  • Paneme õpikud kinni.

  • Pange töövihikud ära. Pane need lehed ära.


5.3. Õige koha leidmine

  • Keera lehekülge/lehte.

  • Järgmine lehekülg, palun.

  • Lähme edasi siia/järgmisele leheküljele. Lähme edasi leheküljele viiskümmend.

  • Võtke palun lehekülg viiskümmend kuus, harjutus number kaks.

  • Sul ei ole õige lehekülg.

  • Ütle mulle leheküljenumber, palun.

  • Kas keegi veel ei tea, mis ülesanne?

  • Kes teab, kust me hakkame lugema?

  • Miks sa ei jälgi?

  • Jälgi teksti!

  • Lähme siit edasi.

  • Võta järgmine lause.

  • See lause oli juba, võta järgmine.

  • Näita Nastjale, kus me oleme.

  • Näita Ivanile, kust peab lugema.

  • Vaata, me loeme siit.

  • See on kohe lehekülje alguses.

  • See on lehekülje keskel.

  • See on esimese lõigu lõpus.

  • Alt/ülevalt kolmas rida.

  • Kas kõik leidsid? Kas kõik leidsid õige koha?

  • Kõik on leidnud.


5.4. Töövahendid

  • Otsi välja harilik pliiats.

  • Võta värviline pliiats.

  • Terita pliiats ära.

  • Küsi sõbra/pinginaabri käest pliiatsit.

  • Pane pliiatsid pinalisse.

  • Pliiats on katki.

  • Sina oled ka ilma pastakata.

  • Kas su marker ei kirjuta?

  • Võta joonlaud.

  • Võta teritaja.

  • Sul on vaja kääre ja liimi.

  • Võta paber ja hakka kirjutama.

  • Võta kiiresti tööleht.

  • Sa ei pea paberit mapist välja võtma.

  • Teeme päevikud lahti.

  • Õpikut võib alati kasutada.

  • Töövihikut ei ole vaja.

  • Sinu vihik on minu käes.

  • Otsi sõnastikust.

  • Sõnastik on õpikus.

6. KIRJALIKUD JA SUULISED ÜLESANDED

6.1. Teksti lugemine

  • Hakka lugema. Hakkame lugema.

  • Pane näpp peale.

  • Jälgi teksti.

  • Loeme kõik koos.

  • Loeme valjusti.

  • Loe vaikselt tekst läbi.

  • Loe korralikult/tähelepanelikult.

  • Igor, alustame sinust.

  • Loe, mis seal kirjas on.

  • Loeme lausete kaupa.

  • Loe esimene/järgmine/viimane lause.

  • Loe palun edasi.

  • Järgmine lause, palun.

  • Melissa loeb edasi.

  • Julia, mine sealt edasi.

  • Kelle kord nüüd on?

  • Nüüd on Nikita kord.

  • Lähme edasi.

  • Loe uuesti. Loe üks kord veel. Loe see lause uuesti, palun.

  • Aitäh, aitab küll.

  • Stopp!

  • Sa loed kaks korda.

  • Loe mitu korda.

  • Kõik loevad kaks lauset.

  • Igaüks loeb ühe lause.

  • Loe lause algusest lause lõpuni.

  • Loeme lõikude kaupa.

  • Loe esimene lõik.

  • Võta järgmine lõik.

  • Loe lõpuni.

  • Loe see peatükk lõpuni.

  • Lugesid läbi?


6.2. Teksti analüüsimine

  • Mis on selle teksti pealkiri?

  • Mis te tekstist välja lugesite?

  • Millest sa aru said?

  • Kuidas oli tekstis?

  • Vaatame selle osa tekstist koos üle.

  • Millised sõnad on väga tähtsad?

  • Mida see sõna tähendab?

  • Kas teised sõnad on selged?

  • Kas kõik on selge?

  • Leia tekstist kõik kohanimed.

  • Kas teil on küsimusi teksti kohta?


6.3. Hakkame tegema harjutust

  • Hakka tegema esimest harjutust.

  • Me teeme ülesande number kaks.

  • Hakkame tegema järgmist harjutust.

  • Proovi järgmist harjutust ka teha.

  • Vaata järgmist ülesannet.

  • Loeme tööjuhendit. Loeme uuesti tööjuhendit.

  • Loe, mida me peame tegema selles ülesandes.

  • Kes sai aru, mida peab tegema?

  • Vaata, kas sa oskad seda ülesannet ise teha.

  • Ütle, mida me siia kirjutame.

  • Vaatame selle koos üle.


6.4. Tööjuhised

Loe esimene küsimus.

  • Loe palun tööülesannet/töökäsku uuesti.

  • Loe tähelepanelikult.

  • Vaata esimest küsimust.

  • Loe ette kuuenda harjutuse tekst.

  • Loe tekst ise vaikselt läbi.

  • Loeme nüüd valjusti. Nikita alustab.

  • Julia, loe sina järgmine lause.


Kirjuta vastus.

  • Kirjuta õige lõpp / õige täht / õige sõna.

  • Kirjuta lausele õige lõpp.

  • Kirjuta lünka õige sõna.

  • Kirjuta tähed/numbrid juurde.

  • Kaks varianti võib olla.

  • Tee ring ümber. Tee õigele vastusele ring ümber.

  • Tee värviliseks. Tee õige vastus värviliseks.

  • Värvi ära õige vastus.

  • Iga sõnaga teed ühe lause. Tee iga sõnaga üks lause.

  • Sa pead kasutama neid sõnu, mis on selles ülesandes.

  • Kasuta kõiki neid sõnu.

  • Igaüks mõtleb ise oma laused.

  • Kirjuta näidise järgi.

  • Koosta nimekiri.

  • Pane kirja kõik koduloomad, keda sa tead.


Kas see on õige või vale?

  • Mis nendest lausetest on õige ja mis on vale?

  • Kumb on õige? Kumb vastus on õige?

  • Tõmba vale sõna / vale lause maha.

  • Tõmba maha sõna/arv, mis ei sobi ritta.

  • Seda me ei tõmba maha.

  • Tõmba joon alla. Tõmba vastusele joon alla.

  • Märgi ära õige vastus.

  • Vali õige vastus.


Nüüd vaatame tabelit.

  • Igas tulbas on neli sõna.

  • Jaga sõnad kolme tulpa.

  • Loe sõnad, mis on vasakul/paremal pool tulbas.

  • Tabel peab olema täidetud.


Hakkame meisterdama.

  • Võta värvipliiatsid/liim/käärid. Kasuta värvipliiatseid/liimi/kääre.

  • Lõika ruut/lill/õun paberist välja.

  • Kleebi tükid kokku.

  • Kleebi taustale puud/pilved.

  • Kortsuta värviline paber ära.

  • Rebi paberist ribad.

  • Voldi paber pooleks.

  • Vooli loomale pea/saba/käpad.

  • Vajuta natuke tugevamini.

  • Joonista ring/ruut/puu. Joonista pilt.

  • Joonista šablooni järgi.

  • Kaunista oma pilt ära.


6.5. Kontrollime vastuseid

  • Kas sul on valmis? Kas sul on tehtud?

  • Kellel on valmis? Kellel ei ole veel valmis?

  • Hakkame vaatama. Hakkame kontrollima.

  • Kontrollime ära harjutuse number kolm.

  • Loe meile oma vastus ette.

  • Kontrolli oma vastust.

  • Mis vastus on?

  • Mis on esimese/teise/kolmanda küsimuse vastus?

  • Lähme järgmise küsimuse juurde.

  • Kas sa tahad, et ma kirjutan selle tahvlile?

  • Vaata tahvli peale!

  • Ütle oma näide.

  • Ütle täislause.

  • See lause oli õige.

  • Õige vastus.

  • Pane pluss.

  • Ei tulnud õiget vastust.

  • Paranda ära ja jäta meelde.

  • Kas sa tegid õigesti?

  • Kellel oli kõik õige?


6.6. Kirjuta vihikusse

  • Teeme vihikusse mõned ülesanded.

  • Paneme paar asja vihikusse kirja.

  • Pane pealkirjaks „Reegel”.

  • Kas pealkiri on olemas?

  • Tõmba pealkirjale joon alla.

  • Kirjuta vihikusse tunni teema.

  • Ära unusta kirjutada kuupäeva. Kirjuta tänane kuupäev.

  • Kirjuta kuupäev lehekülje servale.

  • Kohe kirjutame näited.

  • Kirjuta see sõna trükitähtedega.

  • Ma kordan, et te jõuaksite kirjutada.

  • Kleebi paber vihikusse.

  • Kirjuta tahvlilt maha.

  • Siia ei mahu, võta uus lehekülg.

  • Jälgi käekirja!

  • Kirjuta see puhtalt ümber.


6.7. Kuulamine

  • Kuula korraks.

  • Kuula nüüd.

  • Kuula üks kord veel.

  • Kuula hoolega/tähelepanelikult.

  • Kuula lõpuni.

  • Kuula ja korda.

  • Kuula, mis on järgmine ülesanne.

  • Kas sa ei kuulnud küsimust?


6.8. Rääkimine

  • Ütleme kõik koos.

  • Kuula ja korda.

  • Vaata minu suud.

  • Vaata siia ja ütle.

  • Räägi, mida sa sellest teemast tead.

  • Räägi, mida te peate tegema.

  • Millest sa aru said?

  • Kuidas te sellest aru saate?

  • Kõik mõtlevad, aga küsin üht õpilast korraga.

  • Tuleta meelde, millest me rääkisime.

  • Nimeta mulle viis märksõna.

  • Mis on pildil?

  • Kes on pildi peal?

  • Mida sa näed?

  • Kes tahab täna jutustada?

  • Proovi rääkida üks minut.

  • Kes ei ole saanud rääkida?

  • Kõik on saanud rääkida.

  • Vabandust, ma ei kuulnud, mida sa ütlesid.


6.9. Küsimine

  • Ma küsin sinu käest. Ma küsin teie käest.

  • Nüüd ma küsin sinult.

  • Küsin nimepidi.

  • Järgmine küsimus tuleb Igorile.

  • Harjutame küsimuste esitamist.

  • Mina alustan ja see, kes vastab, küsib järgmise küsimuse.

  • Sina küsid uue küsimuse. Küsi sina nüüd kedagi teist.

  • Nüüd on Igori kord küsida.

  • Sinu küsimus. Mis küsimus sul on?

  • Kellelt sa küsid?

  • Küsi minult. Küsi oma naabrilt.

  • Kas kõik on saanud vastata?

7. FÜÜSILINE TÖÖKESKKOND

7.1. Koht klassis

  • Mine tagasi oma kohale. Istu palun oma kohale. Istume tagasi oma kohtadele.

  • See koht ei sobi sulle.

  • Mine istu sinna taha lauda.

  • Istu esimesse/viimasesse pinki.

  • Istu uksepoolsesse/aknapoolsesse ritta.

  • Tule istu Maksimi kõrvale.

  • Võta asjad ja istu siia.

  • Teie ärge veel istuge.

  • Istuge kokku.

  • Liigume tagasi/paremale/keskele.

  • Esimene/teine/kolmas rida, istuge!

  • Keskmine rida ei ole valmis.

  • Aknapoolne/uksepoolne rida on valmis.


7.2. Füüsiline heaolu

  • Kas sul on külm?

  • Ega teil külm ei ole?

  • Mul on ka natuke külm.

  • Ütle mulle, kui sul hakkab külm.

  • Ma panen akna kinni.

  • Kas hakkas natuke soojem?

  • Klassis on soe.

  • Võtke kampsunid seljast ära.

  • Ma teen akna lahti.

  • Tuulutame klassi.


7.3. Laud ja klass korda

  • Peame klassi korda tegema.

  • Korja palun prügi üles.

  • Viska see prügikasti.

  • Tule võta kühvel ja hari.

  • Kas asjad on laua peal korras? Kas laud on korras?

  • Kõik asjad on laua nurgal.

  • Asjad on laua peal korralikult.

  • Pavel koristab laua ära.

  • Tehke laud korda, muidu on paha töötada.

  • Teil on laud asju täis.

  • Pane asjad eest ära.

  • Lükka oma tool laua alla.

  • Ma teen tahvli puhtaks.

8. KÄITUMISE JUHTIMINE

8.1. Müratase

  • Tasa-tasa. Vaikust, palun!

  • Ma ootan vaikust.

  • Klassis on vaikus.

  • Istume tasakesi.

  • Praegu ei räägi. Me ei jutusta.

  • Paneme suu kinni.

  • Palun ära räägi minuga koos.

  • Mul on väga raske teist üle rääkida.

  • Lepime kokku, et üks inimene räägib korraga.

  • Räägime ükshaaval.

  • Mina kuulen sinu häält.

  • Ära karju palun. Ära kisa.

  • Kas saab vaiksemalt? Palun natuke vaiksemalt.

  • Kes oskab tasakesi tööd teha?

  • Proovime nii, et sa kuulad teisi ka. Kuula teisi ka.

  • Te ei kuule, mida teie klassikaaslased vastavad.

  • Ma ei kuule, mida Igor loeb.

  • Teised ei ütle mitte midagi.

  • Sa segad vahele.

  • Palun ära sega.

  • Nikita, sa segad.

  • Nikita, aitab!

  • Laseme teistel rahulikult lõpetada.


8.2. Tähelepanu saamine

  • Palun vaadake kõik mind.

  • Teised kuulavad ja vaatavad ka.

  • Vaata siia.

  • Ma palun korraks teie tähelepanu.

  • Kas me saame alustada?

  • Kas te kuulsite, mis ma ütlesin?

  • Kuula palun.

  • Kolmas kord ütlen.

  • Meil on tund praegu.

  • Kas ma võin rääkida?

  • Mina räägin praegu.

  • See ei ole praegu tähtis.

  • Vahetunnis räägime sellest.


8.3. Õppimisele keskendumine

  • Ei istu niisama.

  • Teeme tööd.

  • Nikita töötab.

  • Me ei maga.

  • Mõelge kaasa.

  • Jälgi teksti.

  • Kui sa ei jälgi, siis sa ei saagi aru.

  • Kas teie ka meiega kaasa teete?

  • Äkki sa hakkad tööle?

  • Vaata oma tööd.

  • Vaata oma raamatusse.

  • Mida sa otsid?


8.4. Mida ei tohi teha

  • Ära sodi õpikut.

  • Viska näts prügikasti.

  • Võta kapuuts peast ära.

  • Me ei söö tunni ajal. Sööme vahetunnis. Söö vahetunnis edasi.

  • Söö vahetunnis edasi.

  • Ära nihele, istu korralikult. Palun ära kõõlu tooliga.

  • Tualetis käime vahetunni ajal.

  • Palun pane see ära. Pane see ära või too minu kätte. Ma võtan selle enda kätte.

  • Pane telefon kotti. Too telefon minu lauale.

  • Tunni ajal on telefon hääletu. Pane telefonil hääl maha. Pane telefon hääletu peale.

  • Teiste asju ei tohi võtta luba küsimata.

  • Me ei naera teiste üle.

  • See ei ole naljakas. Kui kellelgi läheb halvasti, siis me ei naera, vaid aitame.